Kaamelid on kauaaegsed kõrbeasukad. Lisaks on see esimene loom, kelle inimene on taltsutanud. Egiptlased kasutasid mitu tuhat aastat tagasi esimestena kaameleid oma eesmärkidel. Vaatamata ebamugavale välimusele nimetatakse kaamelit tavaliselt kõrbe kuningaks. Ja see on arusaadav.
Esiteks on kaamel ainus loom, kes võib kõrbes end suurepäraselt tunda. Iga teine elusolend sureks, kui ta oleks terve päeva ilma toidu ja veeta kuumas õhus. Kaamel ei tohi mitu päeva järjest süüa ega juua. Selle põhjuseks on asjaolu, et reisides toitub ta oma küüru hoiustatud varudest. Looma huuled on väga kõvad, mis võimaldab tal kergesti toituda kõrbetes siin-seal kasvavatest tohututest okastest. Mõni päev enne teele asumist sööb kaamel palju ja joob palju. Sel ajal kasvab tema küür aktiivselt ja võib ulatuda kuni viiekümne kilogrammini. Kui loom on teel, väheneb tema küür järk-järgult ja kogu teekonna lõpus vajub ta täielikult. Lisaks on kaameli kõhul väikesed voldid, kuhu vesi koguneb. Sellepärast võib loom järgmise veeallikani mitu päeva rahulikult kõndida, tundmata samas janu üldse. Teiseks on see kõige kannatlikum ja vastupidavam loom. Kaamel võib pikka aega kõndida peatumata, kandes samal ajal märkimisväärset koormust. Tema jalad on disainitud nii, et ta saaks seista kuumal liival ilma valu tundmata, kui kõik muu lihtsalt sureb. Kaamelid ei koge inimeste suhtes agressiooni. Nad on eriti lahked lastega, nii et nad pidevalt ringi keerlevad, proovides selili ronida ja sõita. Need loomad tunnevad end tõeliste peremeestena ja seetõttu ei solva nad enne kedagi, kuid ohu korral suudavad nad ise enda eest seista. Lisaks kõigele sellele võrreldakse kaamelit väga sageli “kõrbe laevaga”. See on tingitud asjaolust, et luited, kui nad sujuvalt veerevad, sarnanevad merelainetega, mida mööda see majesteetlik loom liigub enesekindla sammuga nagu laev meres. Nad ei karda liivatorme, kuumust ega tohutuid vahemaid.
