Rähnid on valdavalt arboreaalsed. Hämmastavad võimed, mis sellel linnul on, võimaldasid teda tunda kui metsaarsti. Tõepoolest, ükski metslind ei aita metsanduses nii palju kui rähn.
Putukad ja nende vastsed põhjustavad metsale korvamatut kahju. Kärsakad, kooremardikad ja pikisarvemardikad peidavad end puidupõhjas ja puude koore all, põhjustades ja hävitades taimehaigusi. Ainult rähn pääseb kahjurite juurde ja puu päästma. Samal ajal ei kahjusta terve puu rähni. Kas taim vajab sanitaarabi, määrab ta seda koputades. See hakkab nokaga puud altpoolt vasardama ja küünistega koore külge klammerdudes tõuseb ümber tüve. Lind ei lahku puust enne, kui ta selle kahjuritest puhastab või hoolitseb selle eest, et need neid ei mõjutaks. Pärast rähni puudele koputamist hakkavad hirmunud vastsed liikuma, püüdes põgeneda. Lind kuuleb neid liikumisi tundlike kõrvadega ja hakkab õiges kohas koort maha murdma või vastset puust välja kiskuma. Rähni keel on niisutatud kleepuva süljega ja ulatub nokast kaugele otse puuaukudesse, kus vastsed ja putukad selle külge kergesti kinni jäävad. Lisaks puude "töötlemisele" aitavad rähnid paljudel lindudel metsas ellu jääda, jättes pärast tibude koorumist neile lohud. Lind katab nende põhja alati väikseimate puitlaastudega, korraldades nii voodipesu ja isoleerides õõnsuse. Endistes rähnipesades leiab endale peavarju umbes kolmkümmend metslinduliiki, sealhulgas väikesed öökullid ja puupardid. Rähni töö on väga produktiivne ja lühikese aja jooksul teeb ta tohutut tööd. Rähni nokk liigub peitmisel kiirusega seitse meetrit sekundis, nii et üks löök tehakse ühe tuhandiku sekundiga. Selles aitavad teda väga tugevad kaelalihased ning rähni koljuluude poorsus pehmendab lööki, mis kaitseb linnu aju põrutuse eest. Üks indiviid hävitab päevas umbes 800 putukakahjurit.
