Ahvid on oma kehaehituse poolest inimestele kõige lähedasemad loomad. Zooloogia seisukohalt nimetatakse kõiki ahviliste klassi esindajaid ahvideks. Primaadid on teistest loomadest üle vaid oma leidlikkuse poolest. Mis puudutab lõhna, kuulmist ja nägemist, siis primaatidel pole need kõige paremal viisil arenenud.
Juhised
Samm 1
Kaasaegne zooloogia jagab kõik ahvid kahte rühma. Esimene rühm on Vana Maailma primaadid ja teine Uue Maailma primaadid. Esimesse rühma kuuluvad Aafrikas ja Aasias elavad ahvid ning teise Kesk- ja Lõuna-Ameerikast pärit primaadid. Igal neist rühmadest on oma eripära. Näiteks Uue Maailma primaatidel on sabad, mis võimaldavad neil liikumisel puudest kinni hoida. Selliste ahvide nina on lai. Vana maailma esindajatel pole vastupidi sageli saba ja kui see on, siis ei paku see oma peremehele mingit abi. Aasia ja Aafrika primaatide nina on väga kitsas. Mõlemasse loomarühma kuulub üle 160 erineva ahviliigi.
2. samm
Uue maailma eredamad primaadid on ahvid, kaputsiinid, tamariinid, villased ahvid, öö- ja öökullahvid, ulguvad ahvid, marmosetid, marmosetid jne. Lõuna- ja Kesk-Ameerika primaadid pole nii arvukad ja mitmekesised kui vana maailma ahvid, kuna neid on ainult umbes 56 liiki. Aafrikas ja Aasias elab võib-olla kõige rohkem igasuguseid primaate: teadlastel on neid olendeid üle 135 liigi. Kõik primaadid on rühmitatud laiadesse kategooriatesse: kolobus, paavian, makak, mandrill jne. On veel üks vana maailma ahvide kategooria, mis hõlmab ainult viit nende primaatide superperekonda. Neid nimetatakse suureks ahviks ehk hominoidiks.
3. samm
Suurahvide hulka kuuluvad šimpansid, gorilla, orangutan, gibbon ja bonobod (pügmeensimpansid). Zooloogid omistavad neid primaate kitsa ninaga ahvide superperekonnale. Nende keha struktuur sarnaneb inimkeha struktuuriga, mis võimaldab meil rääkida neist primaatidest kui antropoididest. Nendel primaatidel pole saba ega ishiaalseid kalluseid. Neil pole ka põskekotte. Kõigi inimahvide iseloomulik tunnus seisneb nende liikumisviisis: kõigi loomadega liikumise asemel liiguvad need loomad haru all peamiselt ülemiste jäsemete abil. See viis primaadi kehas teatavate anatoomiliste muutusteni: nende käed muutusid paindlikuks ja pikaks ning rinnakorv oli lamedam. Kõik inimahvide superperekonna esindajad saavad käed vabastades seista tagajalgadel. Neid iseloomustavad arenenud näoilmed, samuti võime analüüsida ja mõelda.
