Ahvi nägemus on tema kuue meele hulgas olulisel kohal. See aitab teil ruumis liikuda, toitu hankida ja end ohtude eest kaitsta. Kuid kõige üllatavam on see, et erinevat tüüpi ahvide nägemus võib erineda.
Juhised
Samm 1
Teadlaste uuringute kohaselt kaotasid imetajad, sealhulgas ka ahvid, oma evolutsiooni alguses oma värvinägemise, kaotades kaks valgustundliku valgu geeni neljast opsiinist. Sellepärast on nüüd peaaegu kõigil loomadel mustvalge nägemine.
2. samm
Kuid mõned ahviliigid said lõpuks oma trikromaatilise nägemise. Nagu inimestel, on ka neil kolme tüüpi valgustundlikke rakke, mis on häälestatud rohelise, punase ja sinise lainepikkustele. Selliste ahvide erksateks esindajateks on nii gorillad, orangutangid, šimpansid kui ka Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elavad ulguvad ahvid.
3. samm
Uue maailma ahvid näevad teistmoodi. Näiteks öisel Lõuna-Ameerika durukulil on mustvalge (must ja valge) nägemine. Ämblik- ja sõraliste ahvide isased on dikromaadid, kes ei näe rohelisi ega punaseid toone. Kuid nende liikide emastel on kolmevärviline ja kahevärviline nägemine vahekorras 60:40. Kuna ahvid elavad suurtes rühmades, hõlbustab isegi ühe värvilise nägemisega emase olemasolu oluliselt kogu rühma ellujäämist.
4. samm
Siiani pole kindlalt teada, mis andis trikoloorse nägemise arengule tõuke. Mõned teadlased seostavad seda olulise osa haistmismeele kadumisega, teised - eluviisi ja toitumisega, kuna ainult värvinägemine võimaldab ahvidel leida teatud tüüpi ahvidest toituvate taimede noori ja mahlaseid lehti.
5. samm
Vahepeal on monokromaatilisel ja dikromaatilisel nägemisel ka omad eelised. Esimene võimaldab ahvidel pimedas paremini navigeerida, mis on eriti oluline öiste lollide jaoks, ja teine aitab ära tunda kiskjate ja saakloomi maskeeringut. Viimased on valguse abil matkivad rohutirtsud, sisalikud ja konnad.
