Loomade areng on nende järjepideva ja pideva ajaloolise arengu protsess. Evolutsiooni liikumapanev jõud on looduslik valik - kõige paremate ellujäämine.
Juhised
Samm 1
Abiogeensete hüpoteeside järgi Maa elu tekkimise kohta oli esimene samm planeedi elu tekkimise suunas orgaaniliste biopolümeeride süntees. Keemilise evolutsiooni kaudu läksid biopolümeerid edasi esimestele elusorganismidele, mis arenesid edasi bioloogilise evolutsiooni põhimõtete järgi. Selle ajaloolise arengu ja tüsistuste käigus on ilmnenud palju eluvorme.
2. samm
Maa ajalugu on jaotatud pikkadeks perioodideks - ajastuteks: katarhia, arheean, proterosoikum, paleosoikum, mesosoikum ja kennosoikum. Paleontoloogia ehk varasemate geoloogiliste ajastute iidsete organismide teadus aitab teadlastel saada andmeid Maa elu arengu kohta. Fossiilset jääki - molluskite kestasid, kalade hambaid ja soomuseid, munakoore, luustikke ja muid kõvasid osi - kasutatakse kümnete, sadade miljonite aastate eest planeedil elanud organismide uurimiseks.
3. samm
Arvatakse, et Arheuse ("iidsete") ajastul domineerisid planeedil bakterid, nende elutegevuse tagajärjeks oli marmor, grafiit, lubjakivi jms. Arheuse leiukohtadest leiti ka hapnikuvaba fotosünteesi võimelised tsüanobakterite jäänused. Kõige iidsema ajastu lõpus jagunesid elusorganismid eelduste kohaselt prokarüootideks ja eukarüootideks.
4. samm
Proterosoikumis - varajase elu ajastul - kasvasid elusorganismid järjest keerukamalt ning nende toitumis- ja paljunemisviisid paranesid jätkuvalt. Kogu elu oli koondunud veekeskkonda ja veehoidlate kallastele. Loomade seas ilmus väga erinevaid koelenteraate ja käsnaid. Proterozoikumide ajastu lõpupoole tekkisid igasugused selgrootud ja esimesed akordaadid olid pealuudeta. Setetes on ka usside, limuste ja lülijalgsete jäänuseid. Lansetti peetakse varase elu ajastu ainsaks järeltulijaks, mis on tänaseni säilinud.
5. samm
Paleosoikum on "iidse elu" ajastu. Seda eristavad kambriumi, ordoviitsiumi, siluri, devoni, karboni ja permi perioodid. Paleosoikumia alguses ilmusid kambrium, selgrootud, kaetud kitiinist, kaltsiumkarbonaadist ja fosfaadist ning ränidioksiidist ehitatud kõva luustikuga. Faunat esindasid valdavalt põhjaorganismid - korallpolüübid, käsnad, ussid, aršüüdid, okasnahksed ja lülijalgsed. Trilobiidid - vanimad lülijalgsed - on jõudnud oma suurima õitsenguni.
6. samm
Ordoviitsiumi tunnuseks on kõige tugevam Maa üleujutus ja paljude soode ilmumine. Sel perioodil olid eriti levinud lülijalgsed ja peajalgsed, kuid ilmusid ka esimesed lõualuudeta selgroogsed.
7. samm
Silurias tulid loomad ja taimed maale. Esimesed maismaaloomad olid ämblikulaadsed ja sajajalgsed, ilmselt põlvnenud trilobiitidest. Devoni perioodil tekkisid ürgsed lõug-nina-kõhrkoega luustikukalad. Nendest tulid haid ja rist-uimedega kalad ning rist-uimedest, juba atmosfääriõhku hingama võimelised, esimesed kahepaiksed (ihtüostegid, stegotsefaalid).
8. samm
Karboni perioodil õitses soode ja tohutute rabametsade, kahepaiksete periood ja ilmusid esimesed putukad - prussakad, draakonid, koleopterad. Samuti ilmusid ürgsed roomajad, kes asusid kuivematesse kohtadesse. Permis muutus kliima kuivemaks ja jahedamaks, mis viis trilobiitide, suurte limuste, suurte kalade, suurte putukate ja ämblikulaadsete väljasuremiseni. Roomajaid sai sel ajal kõige arvukamalt. Ilmusid imetajate esivanemad - terapeudid.
9. samm
Mesosoikumis on triiase, jura ja kriidi ajastuid. Triasia ajal tekkis palju roomajaid (kilpkonnad, ihtüosaurused, krokodillid, dinosaurused, plesiosaurused) ja putukaid. Perioodi lõpus ilmusid esimesed soojavereliste loomade esindajad. Jurassia perioodil jõudsid dinosaurused oma haripunkti, ilmusid esimesed roomajatega sarnased linnud.
10. samm
Kriidiajastul tekkisid purukad ja platsentaimetajad. Kriidiajastu lõpus toimus paljude loomaliikide - dinosauruste, suurte roomajate jne - massiline väljasuremine. Teadlased seostavad seda kliimamuutuste ja üldise jahenemisega. Soojaverelised loomad - linnud ja imetajad - said eeliseid võitluses ellujäämise nimel, mis õitses ksenosoikumis - uue elu ajastul, mis koosnes paleogeeni, neogeeni ja antropogeeni perioodidest.
