Paljunemisinstinkt on omane kõigile loomadele. Pärast järglaste sündi kohtlevad loomad neid aga erinevalt. Mõned liigid jätavad beebid nädala või kahe pärast, teised tegelevad metoodiliselt noorema põlvkonna õpetamisega.
Juhised
Samm 1
Reeglina on väikesed loomad, kes suudavad aastas saada mitu järglast, vähem vastutavad oma järglaste eest. Väikeste näriliste jaoks pole laste puudutav hoolitsus omapärane. Emasloom veedab poegadega aega, kui nad on pimedad ja abitud, toites neid piimaga ja kaitses kiskjate eest ning kahe või kolme nädala pärast peaksid loomad juba iseseisvaks saama. Nad saavad arendada oma loomupäraseid instinkte, jälgides ema ja teisi karja liikmeid.
2. samm
Suuremad loomad, kelle järglased on väiksemad ja pikka aega küpsed, lähenevad noorte koolitusele kogu vastutusega, näidates neile ise oma näiteid, mis on elus kasulikud oskused. Emane hirv õpetab lapsele, milliseid taimi süüa ja kuidas kõige paremini ohtu peita. Ja kui kogenematu munakollane kõhkleb, lükkab emane ta varjupaiga poole.
3. samm
Kiskjad õpetavad omakorda oma lapsi jahti pidama. Emasloom harjub neid täiskasvanute dieediga järk-järgult, söötes neid esmalt pooleldi seeditud lihaga, tuues seejärel tapetud saagid, seejärel haavatud, millega järeltulijad saavad kaevus hakkama. Aja jooksul viib emane ja mõnel juhul ka isane poegi jahti pidama, kus loomad koos saaki jälitama, järele jõuavad ja tapavad.
4. samm
Ahvid on inimesele kõige lähemal asuvad liigid, mistõttu nende lapsed läbivad ulatusliku väljaõppe. Lisaks vajalikele oskustele - mida süüa ja kuidas ohtu vältida - õpetavad šimpansid oma noortele käitumisreegleid. Teadlased on leidnud, et ilma emata üles kasvanud ahvid käitusid agressiivselt ega osanud ülejäänud karjaga normaalselt suhelda. Täiskasvanud ahvid annavad imikutele edasi oma tarkusi, näiteks pähklipureerimise tehnoloogiaid või pulgade kasutamise meetodeid ning igal karjal võib olla oma tehnika, mida järeltulijatele õpetatakse.