Suvel on mets täis sipelgaid, kes seal edasi-tagasi kihutavad. Nad teevad varusid edukaks talvitamiseks ja kevadeni püsimiseks. Vähesed nägid keset talve sipelgapesa sees toimuvat. Selle elanikud satuvad peatatud animatsiooni seisundisse, muutes osa oma kehast glütseriiniks.
Juhised
Samm 1
Inimesed, kes kasvatavad kodus sipelgaid spetsiaalsetes klaasiseadmetes, on märganud, et hoolimata ümbritsevast temperatuurist muutub sügisel samal ajal sipelgate elu. Sama juhtub looduses. Putukad valmistuvad järk-järgult talveks. Emakas lõpetab munemise ja eriti aktiivselt imenduvad lehetäide eritist töö sipelgad. Need sisaldavad suhkrut, mis muundatakse sipelga kehas glütseriiniks. Selle osakaal kogumassist võib ulatuda 30% -ni. Nii säilitavad putukad ennast, kuna rasvane glütseriin takistab nende keha jääks muutumist.
2. samm
Seejärel matistavad sipelgad sipelgapesast peaväljapääsudelt alla, jättes alles vaid ventilatsiooniaugud, ja laskuvad oma eluaseme kõige sügavamatesse ruumidesse. Sipelgapesa käigud ja koopad võivad minna 3-4 meetri sügavusele. Mida oodata on karmimat talve, seda kaugemale pinnast peidavad sipelgad. Kui sügisel sipelgapessa paigaldatakse termomeetrid, näitavad need, et mõnes kambris langeb temperatuur -30-ni, samas kui teises jääb see tasemele -1,5 kuni -2 kraadi.
3. samm
Sõltuvalt liigist talvituvad vastsed ja tiivulised isikud mõnikord tööliste sipelgate ja kuningannaga. Nii tagavad putukad endale perekonna jätkumise. Tiibadega sipelgatel on aega sipelgapesast lahkuda ja sooja tekkimisega kohe uus rajada ning vastsed annavad kiiresti uue põlvkonna töötavaid sipelgaid ja isaseid.
4. samm
Kui sipelgapesa talvel üles kaevata, on näha, et putukad ei maga ainult, vaid on aeglustunud olekus. Nad ei ole võimelised piiririkkujaid ründama, kuid vabastavad instinktiivselt hapet ja õõtsutavad mandibleid.