Suvepäikest naudivad lisaks inimestele ja loomadele ka roomajad, kes roomavad sageli teedele ja heinamaadele. Serpentoloogid usuvad, et maod ei hakka kunagi esimesena inimest ründama. Ja nad teevad seda ainult enesekaitse eesmärgil.
Juhised
Samm 1
Arvatakse, et harilik rästik (Vipera berus) on kõigi rästikute prototüüp. Sellel on kroonil kaaludeks muudetud kaalud, mõnikord üks silmade rida silmade vahel ja nende all lebavad supralabiaalsed süvendid.
2. samm
Kuju poolest erineb harilik rästik enamikust roomajatest Euroopas. Selle tagumine pea on kaelast pigem laiem ja kergelt tasane ning eest veidi ümar. Kael surutakse külgsuunas kokku ja eraldatakse selgelt peast ja kehast, mis on kaelast palju paksem.
3. samm
Rästikute värv on väga mitmekesine, kuid sellegipoolest arvatakse, et roomajad on hõbehallid, heledad tuhkhallid, rohekad, helekollased ja helepruunid. Kogu mao kehas on nähtav sakiline tume pikitriip, mille värv langeb kokku keha värviga. Nii on näiteks rästikutel helekollakaspruun värv ja liivakarva riba.
4. samm
Lisaks sellele triibule eristatakse rästikuid pea mustriga. Krooni keskosa on kaunistatud kahe ebaregulaarsete laikude ja kriipsudega pikitriibuga. Triibud lähevad silmakilbilt, kulgevad võra keskel, võivad ühineda sarnase värvusega täppiga ja eralduda, moodustades kolmnurga.
5. samm
Enamasti on roomaja alakülg must või tumehall. Igal scutellumil on erineva kujuga kollakad eraldi või kokkuvooluvad laigud.
6. samm
Rästikutel on ka suured, tulised ümarad silmad. Tänu silmakilpidele jätavad need mulje vihast ja pettusest, eriti kui mäletate, et ühelgi teisel maol pole õpilast viltuse pikilõhena. Ere päikese käes tõmbub see vahe õhukeseks, vaevu nähtavaks jooneks ja öösel laieneb tugevalt. Enamasti on iirise värv erksalt tulipunane.
