Isase eristamine emasest kuldnokast on üsna keeruline, kuna nende lindude sulestik on mõlemal juhul kirju. Alles spetsialist saab kindlalt öelda, kes on kes, kuid esialgseid järeldusi saab teha iseseisvalt - sootunnuste kogu põhjal.
Juhised
Samm 1
Pöörake tähelepanu linnu suurusele. Isased, ehkki ebaolulised, on emastest suuremad. Seda märki saab pidada määravaks tunnuseks ainult siis, kui võrrelda kahte umbes sama vanust lindu, sest linnud, nagu ka inimesed, võivad üksteisest erineda kehaehituse ja suuruse poolest.
2. samm
Uurige linnu noka all oleva punase triibu suurust. Kõigil kuldvintidel, olenemata soost, on selline kaunistus, kuid isastel on riba laius 8–10 mm, mis on peaaegu kaks korda suurem kui naistel.
3. samm
Vaadake tähelepanelikult punast riba kaelal ja sulgedel noka kohal, proovige kindlaks teha, kas selle varjund on külm või soe. Isasel on nende sulgede värv puhtam, see on peaaegu punakaspruun. Naistel võib sellel alal olla külm karmiinpunane toon. See märk ei saa olla ka põhimõtteline, kuna paljuski sõltub sulestiku värv lindude toitumis- ja elutingimustest.
4. samm
Uurige kuldvintsi rinda. Meestel on pruunikad laigud rinnal väljendunud piiridega ja on rindkere valgete sulgedega võrreldes kontrastsemad. Naistel on see üleminek vähem märgatav. Kuid pidage meeles, et vanemad emased võivad mõnikord olla heledamad kui nooremad isased, nii et valige võrdluseks sama vanusega linnud.
5. samm
Kuula lindu. Naistel on hääl priskem, nad räägivad justkui omavahel, aga ei laula. Mehed seevastu suudavad edastada meloodiaid, mis erinevad helitundelt ja isegi meeleolult. Selle linnu soo määramise varjukülg on see, et hiljuti tabatud kuldvint võib pikka aega vaikida.
6. samm
Vaadake linnu käitumist lähemalt, kui jälgite teda eluslooduses. Isane ei hauda mune, ta otsib emasele toitu, samas kui rahutu käitumine ei jäta emane sidurist välja.
