Niit on rohtude ja lilledega rikkalikult kaetud ala. Kuid see pole veel kõik, niit on ka taimi tolmeldavad putukad, siin karjatavad koduloomakarjadega karjased ja närilised ning muud haljasala alalised või ajutised elanikud.
Juhised
Samm 1
Kesk-Venemaa heinamaal elab umbes 30 erinevat loomaliiki, mis on kasvanud lopsaka rohelise rohu ja kaunite metslilledega. Lisaks püsielanikele karjatavad siin sageli lehmakarjad. Samuti tulevad metskits ja põder lähedalasuvast metsast heinamaale muru näksima ja päikest võtma. Graatsiliselt tiirutades istuvad kured maas ja ringi vaadates hakkavad uhkelt sammu tegema ja väikest saaki otsima. Sellest saavad konnad, sisalikud, hiired.
2. samm
Kuid niidud ei köida ainult toonekure. Nende kohal tiirlevad röövkotkad ja pistrikud, kes otsivad terava pilguga haigutavat looma või roomajat. Kui hiirel või muul närilisel pole aega ohu eest peitu pugeda, pole päästmist kuhugi oodata.
3. samm
Röövlinnud jahivad niitudel ja roomajatel. Nende saagiks võib saada suur sisalik või madu. On teada juhtumeid, kus kotkad ründasid jäneseid ja rebaseid, kes sattusid kogemata avamaale.
4. samm
Peamisteks ja püsivateks niitudel elavateks loomadeks peetakse eri tõugude mutte ja põldhiiri. Närilised elavad maa-alustes urgudes, kuid veedavad suurema osa aastast pinnal, varudes talveks toitu. Mutid on ettevaatlikumad olendid. Neil on halb nägemine, kuid väga ilus karv, mida inimesed jahivad. Seetõttu pääseb mutt oma kongidest välja harva.
5. samm
Lisaks neile on heinamaad valinud putukad. Lisaks üldtuntud elanikele on ka silmapaistmatuid elanikke, näiteks hall rohutirts, harilik sõnnikamardikas, matmiskalm, mullakirp, pääsukes, niiduliblikas ja paljud teised.
6. samm
Rohutirtsude, liblikate, draakonite, kimalaste, mesilaste, sipelgate ja herilaste jaoks on siin täielik vabadus. Hüppa ühelt rohulibledelt teisele, puhudes rõõmsaks sirinaks, lehvitades metslillede vahel ja kogudes magusat nektarit. Selline on elu ilma mureta tohutu Venemaa lõpututel niitudel. Kuid väiksemate vendade elu-olu pole nii pilvetu, kui tundub. Hulk surmavaid ohte ootab kaitsetuid loomi, roomajaid ja putukaid. Nad mitte ainult ei hävita üksteist, vaid probleeme tuleb oodata ka tugevate vihmade, üleujutuste või inimeste poolt. Suvel jõuab konnade, sisalike ja nende järglaste juurde. Ühed püüavad kalurid õngede ja donkidega peibutussööda eest, teised - loodusteadlased oma elunurkade pärast. Kuid olgu see nii, et elu niitudel taastub igal kevadel ja sureb sügise saabudes järk-järgult välja.
