Pallase kass on kasside sugukonnast röövloom. Seetõttu on see loom väliselt kodukassiga väga sarnane. Kuid nende liikide vahel on mitmeid iseloomulikke erinevusi.
Juhised
Samm 1
Pallase kass elab järsult mandri kliimaga Kesk- ja Kesk-Aasia stepi-, metsa- ja mägipiirkondades. Elupaiga tingimused määravad selle välimuse. Keha suurus on 52–65 cm ja saba 23–31 cm. Stepikass kaalub 2,5–4,5 kg. Erinevalt kodukassist on pallase kassi keha (see nimi anti manulule liigi avastanud teadlase auks) tihedam ja massiivsem, lühikeste paksude jalgadega. Seetõttu on see metsik kass oma olemuselt aeglane ja kohmakas. Kuna ta pole kiireks jooksmiseks kohandatud, eelistab ta ohu ajal peitu pugemist ja ootamist.
2. samm
Manuli pea on väike, lai, horisontaalsuunas veidi lamestatud. Eriline erinevus loodusliku kassi vahel on väikesed ümarad laia asetusega kõrvad, erinevalt meie tavaliste lemmikloomade kõrvadest. Liigi ladinakeelne nimetus on antud täpselt aurikulaaride kuju auks - Otocolobus manul, mis on kreeka keelest tõlgitud kui "kole kõrv". Nende loomade silmad on kollased, pupillid jäävad eredas valguses ümarad ega omanda pilusarnast kuju, nagu kodukassidel. Neil on hästi arenenud vilkuv membraan, mis aitab hoida silmi kuivamast.
3. samm
Teine Pallase kassi iseloomulik tunnus on tema tihe kuni 7 cm pikkune karv, mis katab kogu looma keha. Karvkattel on helehall ja kahvatu ookri värv ning karvadel on valged otsad. Altpoolt on keha valge õitega pruun. Kassi kehal, jalgadel ja sabal on tumedad põikitriibud. Pika, paksu musta saba ümardatud ots. Manuli põskedel on märgitud piklikud helevillakimbud ja silmanurgast lähevad tumedad triibud. Kael ja lõug on valged. See kamuflaažvärv aitab Pallase kassi näriliste, lindude ja putukate jahtimisel, mida ta jälgib urkade ja pesade juures.
4. samm
Pallase kassi välimusele iseloomulikud tunnused annavad teadlastele põhjust oletada, et Pärsia kassitõul on otsene seos stepikassiga. Suhet saab jälgida pea ja koheva mantli kujul.
5. samm
Täna on Pallase kass haruldane liik ja tema arv väheneb jätkuvalt. See on suuresti tingitud inimeste mõjust (loomakarva salaküttimine, stepiloomade püüdmiseks lõksude seadmine, lahtiste koerte pidamine). Isendite täpne arv pole teada, kuna loom on salajase eluviisiga.
