Jänes on rohusööjate esindaja, näriline, levinud kogu riigis. Lapsena näidatakse lastele pilte, mis kujutavad halli karvaga looma, keda ta kannab suvel, ja valget - talvel. Selle kohta lõpeb paljude kohta teave selle kohta, mida jänes talvel teeb.
Juhised
Samm 1
Loomad kogevad külma aastaaega erineval viisil. Keegi, näiteks karu, läheb ressursside säästmiseks talveunne ja ärkab alles kevadel, kui lumi sulab, õhk muutub soojemaks ja toitu on kergem leida. Teised loomad, näiteks oravad, hoiavad talveks varusid. Jänes ei tee üht ega teist.
2. samm
Külma ilma saabudes jänes molutab. Tavalise halli villa vahetab ta valge kasuka vastu. Nüüd ei ole näriliste arvukatel vaenlastel nii lihtne nende saaki märgata. Lumel ja jääl liikumise mugavuse huvides on looma käpapadjad ka villaga kaetud. Higi hakkab neil silma paistma, toimides omamoodi libestina.
3. samm
Jänesed eelistavad talvevarude jaoks minna inimelule lähemale. Seal saavad nad süüa heina või viljapuude koort.
4. samm
Talvel eelistab jänes toitu otsima minna hämarusele lähemal. Päeval võivad valvsad kiskjad tema valget kasukat lumel näha, öösel varitsevad teda teised loomad. Pimeduse saabudes tunneb näriline end kõige paremini kaitstud. Päeval veedab ta aega oma urgust mitte kaugel, olles valmis ohu korral selles hetkega kaduma.
5. samm
Jänesed ei soojusta talveks oma urgusid kuidagi. Nendel väikestel loomadel on paksud juuksed, nii et nad ei külmu oma varjupaikades. Närilise peamine raskus talvel on ikkagi toidu otsimine.
6. samm
Kevadel, kui lumi lõpuks sulab ja soojaks läheb, muutub ka jänese välimus. Ta heidab uuesti, eemaldades lumivalge kasuka, ja kasvab üle tavalise halli villaga, mis muudab ta suvel vähem märgatavaks.