Delfiinide tekitatavatel helidel on nende loomade suhtlemisel eriline roll. Näiteks võib delfiin oma loomulikus keskkonnas teistele inimestele rääkida võrkudest, muudest ohtudest või kohast, kus oma lemmiktoitu süüa. Kaugus, mille jooksul loom edastab teavet, arvutatakse tuhandetes kilomeetrites. Delfiin tekitab palju helisid, mõned neist näevad isegi välja nagu ilus laulmine.
Juhised
Samm 1
Kõige sagedamini teevad delfiinid piiksude või viledega sarnaseid helisid. Vile abil suhtlevad loomad omavahel, kutsuvad poegi ja saadavad nende mänge. Viled võivad olla lühikesed ja kesta paar sekundit. Ka nende helide sagedus võib olla erinev. Näiteks kui delfiin on ohus, siis ta annab püsiva ja tugeva vile.
2. samm
Üks huvitavamaid delfiinide poolt tekitatavaid helisid on nn krõksuv heli. Loom võib teha klõpse, helisid, mis meenutavad koputust. Kui klõpsamiste sagedus suureneb, tekib ebatavaline pragisev heli. Teadlased märgivad, et delfiinid koputavad ja ragisevad kõige sagedamini mängude või söömise ajal.
3. samm
Kõige ebatavalisem heli, mida delfiin teeb, on karjumine, mis sarnaneb möirgamise või räuskava ulgumisega. Loomad karjuvad väga harva ja teevad seda peamiselt tõsise ohu korral.
4. samm
Teadlased on delfiine uurinud aastakümneid. On näiteks tõestatud, et delfiinid suudavad kopeerida teiste inimeste helisid. Nii et kui loom kuuleb mõnda aega naissoost naeru, siis pole tal seda raske korrata. Samamoodi suudab delfiin kopeerida isegi võistlusmootorratta häält ja staadionil kostvat müra.
5. samm
Teadlased üritavad delfiinide keelt õppida spetsiaalsete sõnastike koostamise ja nende häälte salvestamise kaudu. Tänu erivaatlustele on tõestatud, et erinevat liiki delfiinid erinevad oma viiside poolest.
6. samm
On märkimisväärne, et delfiinid ei tee suuga hääli, nagu see esmapilgul võib tunduda. Nad teevad seda pea tagaküljega, kus asub auk. Delfiinid on väga seltsivad ja sõbralikud, nad taastavad meeleldi oma treenerite või treenerite käsul peaaegu igasuguse heli.
